Wellant vmbo Montfoort, 1.päev direktoriga

Hommikul kell 8:40 seadsin sammud kooli poole (5 min kõndi). Eelmisel päeval käisin vaatamas, kas leian üles. Kui eelmisel päeval jalutus kooli juurde oli meeldivalt rahulik (õhtu ju), siis hommikul pidin kahe jalgratta ja ühe auto alla jääma! Uskumatu liiklus väga kitsal tänaval ja sinna mahuvad ära KÕIK: jalakäija, jalgrattur ja auto (sh kaubaauto!). Eelisjärjekord siis selline: jalgratas, jalakäija, auto.
Ühesõnaga, olin kohale jõudnud 🙂 elusalt.

IMG_2373

Pilt, mis avaneb kooli õuelt, ei erine eelmise Hollandi kooli külastusega – rattad, rattad ja veel kord rattad! Vahepeal ka mõni inimene nende vahel 🙂 (hetkel pildil mitte).

Sisenesin majja, kus avanes vaade suurele laudade-toolidega (söökla) alale, mis oli täis noori vanuses 13-16. Liikusin arvatava õpetajate toa poole, aga ühel hetkel otsustasin siiski küsida tüdrukutelt, kes ninapidi mobiilis olid. Nood ehmatasid valest keelest nii ära, et ei osanud kohe midagi vastata. Kordasin siis veel ja lõpuks said nad aru, et nad peavad mind saatma õpetajate toa ukseni. Eemalt tuli vastu härra, kes kaugelt juba naeratas ja tervitas mind nimepidi – ahhaa, selge – tema oligi siis Roel Werner, direktor.

Astusime õpetajate tuppa, ta köhatas hääle puhtaks ja tutvustas mind kolleegidele ja selgitas minu olemist nende koolis. Võtsime kohvi ja liikusime tema kabinetti. Minu üllatuseks oli tema kabinet paberitest TÜHI. Ruumis oli üks kõrge laud koos tooliga ja väike 6-kohaline nö nõupidamiste laud. Laual arvuti, mis ühendatud ekraaniga seinal ja nii lihtne kõik oligi.

Õpetajate toa puhul paistis silma üks asi – kõik õpetajad tõesti liikusid lõunavahetunnil õpetajate tupp, sõid oma lõunasöögikarbist võileiva + jogurti ja jutustasid omavahel.

Vestlus direktor Roel Werneriga

Alustuseks soovis Roel mulle selgeks teha Hollandi haridussüsteemi põhialused, sest see aitab mul aru saada, mida nemad täpselt siin teevad. Esimesel visiidil Hollandisse Kaij Munk College’isse (dets 2017) sain ma üldised teadmised, kuid Roel joonistas mulle väga täpselt, mis ja kuidas toimib:

IMG_E2340

Sellest kirjatööst saame aru tõesti mina ja Roel :).

Antud kooli puhul on siis tegemist VMBO kooliga, mis omakorda jaguneb kolmeks suunaks. Huvitav osa (minu jaoks) pildilt on alumises osas olev numbrijada 1-10-ni.  Selgituseks… õpilasel on päevas 10 õppetundi (algus 8:15) mis koosneb küll 10st 45-minutilistest tundidest, kuid mille sisu on jagatud lõikudeks selliselt: 1. tund on nö klassiõpetaja tund / 2.-3. on P.T. ehk õpitava sidumine päris eluga (nt vanadekodus abitegevused) / 4.-5. on ainetund (st 2x45min nt inglise keelt 1xnädalas) / 6.-7. tund on üks kord nädalas kutseõppe tund ja muul ajal (4xndl) ainetund / 8.-10. tund on vabatahtlik tegevus väljaspool kooli (siinkohal meenus mulle minu kooliaegne ÜKT süsteem). Oluline on, et klassiõpetaja kohtub oma õpilastega IGA PÄEV. Veel on oluline, et õpetajad õpiksid õpilasi tundma. Sellepärast on õpetajate elu korraldatud koolis selliselt, et üks grupp õpetajaid õpetab üksnes ühte “lendu”. Roel põhjendas seda sellega, et õpetaja ei saa tunda kõiki õpilasi koolis ja neid seejuures individuaalselt toetada. Seetõttu töötavad õpetajad ainult ühel tasemel terve õppeaasta. See võimaldab ühel hulgal õpetajatel õpilasi tundma õppida ja omavahel arutada õpilaste tulemuste ja tegevuste üle. Sellise rühma õpetajate vahel toimub tihe dialoog. Õpitakse üksteiselt.

Huvitav aspekt – Roel võtab tööle inimesed, kes on valmis õpijaga vabalt suhtlema (sh tema isikliku arengu teemal, mitte ainult ainealaselt). Kui vestlusel selgub, et see ei ole inimesele omane või tal puudub valmisolek, siis selline inimene nende meeskonda ei sobi ja teda tööle ei võeta.

Siinkohal oli huvitav minu jaoks see, et koolijuht ei tegele väga lapsevanemate ja õpilaste probleemidega. Kõik see on klassiõpetaja vastutusalal. Direktor sekkub ainult sellisel juhul, kui õpilane on vaja eemaldada mingil põhjusel koolist (see on äärmuslik).

NB! pean siinkohal mainima, et minu poolt kirjeldatav süsteem ei ole Hollandis tavaline! See on omane antud juhul sellele koolile. Omamoodi on see vabadus, aga teisest küljest tähendab see üsna suurt vastutust. Homme külastab kooli inspektor, kes pöörab erilist tähelepanu  õpilaste koolis osalemise monitoorimise ja vajalike abinõude kasutamise kohta (põhjus-tagajärg seosed; kuidas kool sellega hakkama saab).

Kui haridussüsteem oli läbi räägitud, siis andis Roel ülevaate sellest, mida nemad oluliseks oma koolis peavad ja mis on nende eesmärk. Seda illustreerib järgmine pilt:

IMG_E2341

hk. Nu – praegu
hk. Toekomst – tulevik
Rohelisega on märgitud tee, mida mööda noor liigub haridusteel. See koosneb järgmistest märksõnadest: isikuomadused, oskused, teadmised. Kõik see seisab kolmel jalal – õpitu sidumine päriseluga, õppimine teistelt ja koos teistega, reflektsioon e. mida õppisin. Punane sillakaar tähendab pädevuste arendamist.

Kogu kooli igapäevaelu on kooskõlas nende eesmärkidega. Kuidas?
Õppetunnid jagunevad vastavalt eesmärkidele (vt üleval pool tundide seletust). Roel rääkis mulle veenvalt seda, millesse ta usub – tähtis ei ole üksnes õpikust omandatud teadmised, vaid kõik see, mida inimene vajab ühiskonnas elamiseks – pädevused!

Roeli jaoks on väga olulised tema inimesed – kes need on, milleks nad võimelised on ja mida nad päriselt soovivad teha. Kui õpetaja on valmis õpilasi inspireerima, siis saab ta töötada tema meeskonnas. Ta on oma kooli “rajanud” 10 aastat!

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s